Õues on juba suvine ja üha enam kisub loodusesse, ilma ning olemist nautima. Vestleme andeka tekstiilkunstniku Mari-Triin Kirsiga tema loomingulisest teest ning muuhulgas ka looduses olemisest ja jätkusuutlikkusest.
Mis hetkest peale teadsid, et sinust saab kunstnik? Kes või mis olid/on sinu suurimad mõjutajad?
Mina arvan, et seda ei saagi otsustada, kes sa olla tahad. Minu puhul on lihtsalt juhtunud nii, et mul on olnud viimasel ajal rohkelt võimalusi ennast väljendada kunsti kaudu. Üheks suureks mõjutajaks on minu kasvamisel olnud kindlasti Kõrgem Kunstikool Pallas ja tekstiiliosakond. Olen seal õppides saanud juhendamist paljudelt andekatelt oma ala spetsialistidelt. Samas algse kunstipisiku andis mulle ilmselt minu maalikunstnikust vanem õde Margi, kes mind lapsena kunstinäitustele kaasa võttis ja koju pidevalt palju huvitavaid kangaid, värve ja igasugu vidinaid tõi. Mäletan, kuidas väikse tüdrukuna mind tõmbas justkui magnetiga õe kangarulle katki lõikama, et endale kleiti õmmelda. Mul on ka teine vanem õde, Kaidi, kes on tõeline majandus- ja reaalinimene ning kelle asjalikkust ja tublidust olen samuti omale eeskujuks võtnud.
Sind kuulutati Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks 2018, mida see sulle tähendab?
See on kõige parem tunne, kui su erialaseid tegemisi pannakse tähele ja tunnustatakse. Kindlasti annab see mulle enesekindlust edasi tegutseda. Samuti on mul olnud au kohtuda teiste erineva põlvkonna tekstiilikunstnikega, kes on olnud väga inspireerivad ja julgustavad.
Mis/kes sind inspireerib looma?
Minul on nii, et kui ma ei ole midagi saanud tükk aega oma kätega teha, tekib justkui mingi sisemine rahutus. Mulle meeldib uusi tehnikaid õppida ja tihtipeale on just materjal see, mis paneb mõtted jooksma. Mulle meeldib minimalistlik stiil ja kuidagi eriti ligitõmbav on vana Jaapani kultuur sashiko pistega tikitud kanepikiust kimonote ja teetseremooniatega.
Milline näeb välja sinu loomisprotsess? Kas kõik saab alguse ideest? Kust ammutad ideid?
Tavaliselt on nii, et mul on mõtteis mingi teema või lugu, mida ma tahan väljendada. Seejärel tuleb sellele leida õige visuaalne väljund. Võib öelda küll, et kõik saab alguse ideest ning need tulevad lihtsalt elust enesest: kas minu endaga juhtunud lood või tahan teistele näidata, mis mind kõnetab. Olen kasutanud leitud materjale ja esemeid – näiteks lõngajääke või vanu katkiseid linatöötlemise ja kangakudumise vahendeid. Minu jaoks on oluline mõelda, mida minu töös kasutatav materjal või ese tahaks öelda. Seejärel tekib justkui dialoog minu ja teoseks muutuva asja vahel.
Milline kunstnik sa oled – see, kes plaanib kõik ette või lased asjadel loomulikult kujuneda või mõlemat?
Tegelikult ma ei ole kõige parem kavandaja ega planeerija, kuid aeg on näidanud, et see tuleks siiski kasuks. Samas kõike ei saa minu arvates ette mõelda: nii palju võib juhtuda tegemise käigus ja ma võin täiesti vabalt poole pealt midagi teistmoodi teha või tahab hoopis materjal ise vimkasid visata. Samuti tekib kogemusega rohkem tunnetust, mis võiks toimida ja mis mitte.
Oma kogemusest lähtuvalt – mida on vaja selleks, et kunstimaailmas ellu jääda ja ehk isegi silma paista?
Kõige olulisem on ikkagi teha seda, mis tekitab sinus endas selle loomingulise värina – mis paneb sind ennast tahtma tegutseda. Mõnikord võib see mõnus ärevus ununeda ja siis ei tule ka midagi välja.
Millised teemad sind kunstis ja elus kõige rohkem paeluvad?
Kui mõtlen oma praeguste ja tulevaste tööde peale, siis mind huvitavad eelkõige inimsuhted, minu minevikuminale jälje jätnud kohad ning käsitsi valmistatud asjade väärtustamine. Viimasel ajal on minu jaoks oluline teema ka jätkusuutlikud tekstiilimaterjalid. Jätkusuutlikkus on väga lai mõiste, kuid mind ennast paeluvad naturaalsed tekstiilikiud. Mul on põhimõte, et ma ei osta endale ühtegi sünteetilisest materjalist rõivaeset ja püüdlen selle poole, et minu riided oleksid vastutustundlikult valmistatud: keskkonda võimalikult vähe kahjustavast tootmisprotsessist õiglaselt tasustatud õmblejateni.
Mida sulle meeldib teha vabal ajal?
Mulle meeldib, kui mu ümber on inimesed, kuid kõige mõnusam on õhtuti üksinda õues jalutada, hingata koos puude ja põõsastega. Nii saab mõelda oma mõtteid ja laadida vaim uut energiat täis. Väga tihti näebki mind õhtuti, kass süles ja koer kaasas kalpsamas, mööda õue ringi uitamas. Sellepärast mulle meeldib ka soe aeg – kõik elab ümberringi.
Millised on sinu lähiajaprojektid?
Tahan astuda Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liikmeks ja mul on mõtteis kududa gobelään. Samuti tahan lähemalt uurida lina- ja kanepikiust kangaste kasutamisvõimalusi rõivatekstiilis.
Shibori ja pakutrükk – miks võiks neid proovida? Kes ja mis põhjusel võiksid osaleda sinu töötubades?
Shiborit tehes saavad selgeks kangavärvimise põhimõtted, mida saab ka edaspidi kasutada: kanga ettevalmistus, värvikeemia – kuidas ühtedest kohtadest värvi eemal hoida ja teistes mõju süvendada, kuidas värv kinnitub. Samuti on väga huvitavaid võtteid, kuidas shiboriga mustreid tekitada. Selle tehnika võlu peitub selles, et tulemust ei näe kunagi 100% ette ning lõpptulemus avaldub alles kangast lahti harutades. Pakutrükiga saab jällegi väga täpseid mustreid kangale teha. Pakutrükiks nimetatakse seda tehnikat sellepärast, et varem olid mustrikangaste trükkimiseks suured ja väga keerukad mustripakud. Kusjuures niimoodi trükitakse ka veel praegu Indias kangaid.
Sellel aastal on eriti moepildis ja ehk õige pea ka linnatänavatel märgata rohkem DIY stiilis riideid, sealhulgas batikat ja shiborit. Milles seisneb su jaoks isetegemise võlu?
Riietus on üks eneseväljendusviis, visuaalne portfoolio ning väga tihti on tavapoodides saada üsna igavad esemed. Samuti on materjalid kehvad: domineerib polüester ja ebakvaliteetne puuvill, riided lähevad pärast pesu topiliseks või venivad välja. Ise tehes saab palju rohkem otsustada selle üle, mis materjalist rõivad on, kas peavad kauem vastu ja saab üldiselt mitmekesistada oma riidekappi.
Mida soovitaksid nendele, kes pelgavad ise endale kangaid ja riideid luua?
Tihtipeale on teadmatus see, mis tekitab hirmu. Kui on siiski huvi ja tahtmine, tuleb lihtsalt proovida ja niimoodi tulevad kogemused ja oskused. Oluline on ka enda stiili ja käekirja leidmine. Selleks on terve internet täis inspiratsiooniallikaid.
Viimase aja meeldejäävamad kultuuri- ja kunstielamused, mida soovitaksid ka teistele?
Tartus on tulemas põnev ürituste sari Estonian Fashion Festivali raames: Mood-Performance-Tants, OmaMood, Antoniuse Moeetendus ning seminarid ja kinoseansid. Ja muidu käige väljas ja hingake loodust!
Ootame kõiki juunis toimuvatesse töötubadesse (nii Tartus kui ka Tallinnas), mis annavad hea ülevaate ja praktilised kogemused shibori tehnikast ning pakutrükist. Rohkem infot ja registreerimine: skizze.ee/stuudio.