Kaido Ole näitus hõlmab elu ja inimesi, Eesti algust ja lõppu. „Nogank hoparniisi“ teemad laiuvad perekonnast, meelelahutusest, eksootilistest loomadest kuni sõja, surma ja Balti koostööni. Näituse pealkirjaks on Ole väljamõeldud sõnad, mis tähistavad tööst, ja loovusest tulenevat tunnet, milles tegutsemine ja ka probleemide lahendamine on väljakutsuv ja huvitav.
Vormiliselt arendab Ole edasi 2012 Kumus ja 2014 Kunstihoone galeriis olnud näitusi. Kui Kumus näitas ta hulka ühel rattal balansseerivaid vaikelusid, mis koosnesid nii reaalsetest, realistlikult maalitud kui abstraktsetest kujunditest, siis Kunstihoone galeriis kombineeris ta sarnastest objektidest erineva karakteriga tegelasi. Nüüd jõuab ta akadeemilise maalikunsti kõige keerukama ülesande ehk temaatilise figuraalse kompositsiooni.
Kaido Ole: „Loogiline jätk varasemale oleks nagu klassikalises maaliõppeski võtta ette viimane meistrieksam ehk mitmefiguuriline temaatiline kompositsioon, lasta neil inimestel ja asjadel lõpuks elada ja tegutseda koos kõikvõimalikes elulistes situatsioonides. Ma üritan neil uutel töödel puhtast katsetamislustist manada esile olukordi, millega puutume kõik kokku oma igapäevases elus – puhkepäevad pereringis, mitmesugused tööstseenid, hobid, religioon – kui ka sellist, mis on küll samuti üsna igapäevane, kuid millest mõistlik inimene parema meelega ise hoiduks.“
Suurde saali valmivad kaks suurt pannood, „Eesti algus“ ja „Eesti lõpp“, mille vahele nagu kahe piiri vahele mahub nii vaataja kui terve näitus. Pannoode juures teeb Ole koostööd flöödimängija Tarmo Johannesega, kes loob näitusesaali eraldi interaktiivse heliteose. Igal näitusepäeval salvestab Johannes selle päeva jaoks uue materjali: „Eesti oratoorium“ on seega enam kui kuu aja pikkune makroteos, mille vorm areneb, kasvab ja muutub koos autoriga kogu näituse lahtioleku vältel. Igapäevane keskendumine mängimaks sisse selle päeva motiive on otsekui sisenemine palvesaali, päevast päeva korduva rutiini täitmine, samas ka kui peatumine edasi ruttavas ajas.“
Kõik maalid ja assamblaažid on valminud 2015—2016 ja näitusel esimest korda. Näituse trükises tutvustavad oma nägemust Ole töödest kunstnik Mihkel Ilus, antropoloog Eeva Kesküla, kasvatusteadlane Tiiu Kuurme, folklorist Marju Kõivupuu, kuraator Anneli Porri, taimetoiduaktivist Loore Emilie Raav, kultuuriloolane ja hauakaevaja Kalev Rajangu, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, muusik ja DJ Raul Saaremets ning ökoloog Tuul Sepp.
Näituse kuraator: Anneli Porri.
Näitus on avatud Tallinna Kunstihoone kuni 5. veebruarini 2017.
Lisainfo: www.kunstihoone.ee
