Oled sa kunagi proovinud mosaiigikunsti? Juba sellel nädalal on sul võimalus osaleda Skizze Kunstistuudios toimuvas mosaiigi õpitoas, kus loome kauneid mustreid ja anname kildudele uue elu. Enne seda tutvume lähemalt Kalamaja mosaiigistuudio looja ja kunstniku Elle Kannikesega.
Alustame algusest. Mida sa oled erialaselt õppinud ja kuidas jõudsid mosaiigini?
Lõpetasin Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja eriala, magistrikraadi tegin Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise erialal. Varasemalt olen oma loometeel tegelenud maalimise ja keraamikaga. Mosaiigikunsti suubus kokku kõik minu jaoks oluline: maalidelt haarasin kaasa värvid, keraamikast materjalitunnetuse ja muinsuskaitsest võtmeküsimuse – kuidas luua nii, et loodu kestaks kaua. Just mosaiiktehnika vastupidavust silmas pidades nimetas 16. sajandi kunstiajaloolane Giorgio Vasari mosaiiki pildiks, “mis suudab vastu panna kogu igaviku veele, tuulele ja päikesepaistele”.
On sul mõttes olnud ka muid valdkondi?
Peale ülikooli lõpetamist töötasin paar aastad koolis kunstiõpetajana. Mosaiigiringi ja töötubade juhendajana olen seda siiani. Muinsuskaitse on teine väga südamelähedane teema ning selle valdkonnaga olen ka tööalaselt seotud olnud. Eneseväljenduse vajadus ja visuaalselt nauditava käegakatsutava tulemuse nägemine on aga olnud nii domineeriv, et ei saa muudmoodi, kui olla mosaiigikunstnik.
Miks just mosaiik? Milles peitub selle tehnika võlu sinu jaoks?
Mind võlub mosaiigi puhul võimaluste rikkus ja piiridest väljumine. Värvilise klaasiga saab luua maalilisi ja isegi fotorealistlikke pilte, käsitöökeraamikaga lisada kordumatuid faktuure. Tükkidest terviku kokku ladumine kui protsess on minu jaoks maailma korrastamise ja säilitamise viis. Taiesesse saab sisse laduda mälestusesemed ja punuda nendega seotud lood. Katkiläinust saab uus tervik ja ebavajalikust taas oluline. Mosaiigi loomine on välja astumine tänapäevasest tormavast elutempost, see on omamoodi justkui vastuhakk sellele. Mosaiiki tehes kaob ajataju, aeg kulgeb hoopis igavikulises rütmis.
Milliseid oskusi nõuab selline kunstivorm?
Eelkõige kannatlikkust, muu on õpitav. Absoluutselt kõik, kes meie stuudiosse kursusele või töötubadesse tulevad, on pahviks löödud sellest, et mosaiigi valmimine võtab väga kaua aega. Kuna tegevus ise on kaasahaarav ja isegi meditatiivset laadi, siis on see eriti just tänapäeva kiires elutempos väga hea võimalus sisemist rahu pakkuvaks loominguliseks tegevuseks. Kunstilised oskused ei ole olulised, sest alustada saab lihtsamast haamriga plaatide tükeldamise tehnikast, järgmise sammuna tulevad kasutusele tangid. Keerulisemaid kujundeid ambitsioonikamate mosaiikide jaoks lõikame juba elekriliste masinatega.
Kas selles valdkonnas on sul eeskujusid?
Itaallased Marco De Luca ja Felice Nittolo, väga esteetiline ja kaasaegne mosaiik.
Milline on senini olnud kõige põnevam projekt? Või on see alles ees?
Kuna me Mariliisiga (Mariliis Alev, mosaiigistuudio kaasasutaja) soovime kodulinnas avalikus linnaruumis mosaiigikunsti näha, siis on selle soovi realiseerimine olnud põnev väljakutse. Oleme juba mitmel korral viinud läbi koos kogukonnaga ühiseid mosaiigi ladumisi – igaüks võib soovi korral panustada kasvõi ühe tükikese panemisega. Kui ikka sada kätepaari appi tuleb, siis jõuab kahe päevaga suuri asju teha! Nii on Kalamaja kaunistamas juba kolm õuemosaiiki ja Lasnamäel üks. Ja kindlasti on põnevaid projekte veel väga palju ees ootamas!
Kes või mis sind inspireerib, paneb tegutsema?
Vahel on selleks materjal – asetad lauale erinevaid tükke ja sealt koorub põnev asi välja. Teinekord annab suuniseid arhitektuur ehk täpsemalt ruum, kuhu mosaiikpanno läheb, kas seina või põrandale. Ja mõnikord juhtub ka nii, et kolm aastat järjest laua alla kasti visatud valged nõud, mis meie stuudiosse tee on leidnud ja igava välimuse tõttu pole varasemalt kasutust leidnud, muutuvad ootamatult ja erakordselt inspireerivateks. Nii sündis näiteks meie stuudios koos Mariliisiga kahasse tehtud töö “59.4474905N, 24.7441446E”, mis on hetkel väljas Pärnu Uue Kunsti muuseumis taaskasutusnäitusel “Anna uus elu”. Olime töö käigus ise ka imestunud, kui väljendusrikas ja võluv võib olla kõige tavalisem tass või taldrik. Lisasin sinna natuke ka riisi. Seega võib tõukejõuks olla ka idee või kontseptsioon.
On sul jagada teistelegi viimase aja meeliköitvamaid teatri-, näituste, filmi- või lugemiselamusi?
Meeldejääv üllatus oli “Sweeny Todd” Vanemuises – uskumatu, et teatrilaval on võimalik usutavalt esitada sellist žanri nagu põnevik! See oli kaasakiskuv ja muusikaliselt võimas, kolm tundi möödusid tempokalt ja pinevalt.
Mulle väga meeldib käia kinos Eesti filme vaatamas. Esiteks on Eesti filmid väga head ja teiseks ju on oluline, et oma kinokülastusega saan toetada Eesti filmitööstust. Eelmisel aastal läks väga hinge “Seltsimees laps”, tänavune “Tõde ja õigus” andis hea võimaluse enese ja oma rahva sisse vaadata – see on juba kinoklassika! Samal talupoja teemal lugesin hiljuti ka Heiki Pärdi uurimuslikku raamatut “Eesti argielu”. Kuna olen väga elava ettekujutusvõimega, siis mõned kirjeldused meie esivanemate eluolust tekitasid päris õõvastavalt teravaid (eba)elamusi.
Näituse elamusena ahmisin mõned kuud tagasi ajalugu ja tänapäeva maailma mosaiigi pealinnas Ravennas Itaalias. Selles väikeses linnas on igal sammul mosaiike – nii antiikajast, õitsvast bütsantsist kui kaasajast, käisin risti-rästi läbi kõik tänavad, muuseumid ja kirikud. Linn kui tohutu mosaiiginäitus!
Miks võiks inimene osaleda 09.05 mosaiigi õpitoas?
Õpituba on heaks sissejuhatuseks mosaiigitehnikaga esmaseks tutvumiseks. Samas annab ka uusi teadmisi huvilistele, kes on juba üht-teist teha proovinud. Esiteks kasutame töötoas erinevaid materjale – klaasitükke ja katkisi nõusid (lamedat materjali ja kumeraid vorme). Igal materjalil on oma eripära. Õpime neid tangidega tükeldama ja tükkidele šablooni järgi soovitud kuju andma. Teiseks saavad osalejad teada, millised alused sobivad mosaiikimiseks ning milliste segude ja liimidega mosaiigitükke neile kinnitada. Tulenevalt töötoas valmiva eseme – lillepoti – funktsionaalsusest kasutame kohapeal plaatimissegu, kuid räägin ka teistest võimalustest. Kolmandaks jagan näpunäiteid tükkidevaheliste avade täitmiseks vuugiseguga. Vuukimine jääb küll osalejatele koduseks ülesandeks, sest plaatimissegu peab täielikult ära kuivama, kuid teen kohapeal demonstratsiooni. Nende teadmistega saab igaüks kodus iseseisvalt mosaiikimisega tegelema hakata.
Aitäh Ellele inspireeriva sisevaate eest tema maailma ja kohtume juba õige pea!
Mosaiigi õpituppa saab registreeruda meie kodulehe kaudu (kuni 07.05.2019, k.a) või võtta ühendust aadressil: stuudio@vunder.ee.